Fotokonkurss "Märka mind!"

Septembrikuus võtsid Täpikeste ning Päikesejänkude rühma vanemad lapsed osa vabariiklikust fotokonkursist "Märka mind!". Seekord püüdsid lapsed fotole jäädvustada putukaid, ,keda nad märkasid lasteaia ümbruses, Marjamäel, Oraviku metsatukas või aiamaal.
Esimene pilt "Röövik lehtkapsal" sai konkursil eripreemia.

Lasteaed Kiidjärve kuklaseradadel

Septembri lõpus ning oktoobri alguses oli kõigil lasteaia rühmadel võimalus osaleda RMK programmis "See lummav sipelgariik".
Vahvate giididega matkasime sipelgariigis, et teada saada sipelgate elust, kes kuuluvad sipelgate perre, mis tööülesanded neil on, kuidas ja kuhu sipelgad pesa ehitavad ning kes on nende vaenlased.

https://www.youtube.com/watch?v=fPOpysxUh3U

Mürakarude sipelgaprojekt (september - oktoober 2019)

Oli suviselt soe ilm. Lapsed mängisid õues ning Mürakaru küsis õpetajalt: “Kas sina tead, kuidas tehakse kohviube?” Poiss hoidis käes tammetõrusid. Õpetaja vastuse ajal  “Täpselt ei tea” oli juba tammetõru ära kadunud. Aga kus ta on? Kuhu ta kukkus? Seda tammetõru sel päeval enam ei leitudki. Keegi viis ta minema, aga kes? Selge, see sai olla sipelgas, sest temal on palju jalgu ning ta jaksab tassida endast suuremaid asju. Mürakarud on nutikad, eksole.

Septembris-oktoobris oli Mürakarudel käsil “Sipelgaprojekt”. Lastel oli palju küsimusi:

- kas sipelgal on silmad?

- kuidas ta jaksab tassida nii suuri asju?

- mitu jalga on sipelgal?

- kas ta oskab ujuda?

ning ootusärevus oli suur – kas tõesti saame nendele nüüd vastuse. Etteruttavalt olgu öeldud, et jah, ja veel palju uusi teadmisi, millest isegi õpetajatel aimugi polnud.

“Sipelgaprojekti” kaudu said lapsed teadmisi sipelga välimusest, eluviisist, kohastumistest ning olulisusest ökosüsteemis. Lasteaia lähedal olevas metsas on palju metssipelgate ehk kuklaste pesasid. Kui palju neid on? Muidugi loendasime need üle ja vastuseks saime 28. Uurisime luupidega sipelgapesasid: millest on tehtud sipelgapesad, millised on sealsed sipelgad, mida nad teevad, kui palju neid on?

 Mõne sipelga püüdsime ka putukamikroskoopi – sellega saab putukat ka kõhu alt vaadelda.

Selleks, et vaadelda lähemalt sipelgate elu, kogusime klaaspurki mõned sipelgad ning lisasime mulda ja liiva. Purki asetasime siplegatele süüa (moos) ja ka juua (veetilgad). Juba mõne aja pärast nägime, kuidas purki tekkisid sipelgakäigud. Oi kui põnevaks (ja natuke hirmsaks) asi siis muutus, kui ühel hommikul vaatasime videosid sipelgast lähedalt. Millised ohtlikud asjad on suised! Meisterdasime, joonistasime ja ühtlasi valmisid toredad rühmatööd multifilmi ja plakati näol.

Projekti lõpuks valmis meil koostöös lastevanematega hiigelsipelgas. Hiigelsipelga täiteks kasutasime lastevanemate poolt toodud vanapaberit. Loendasime, et hiigelsipelgas oli 99 metskuklase pikkune!

 Tahvelarvutitega "Quiver" -äpi abil putukate liikuma panemine.

 Sipelgate voolimine plastiliinist - tegelased multifilmiks!

 Tahvelarvutitega äpi "I Motion" abil multifilmi tegemine.

Tahvelarvutitega äpi "I Motion" abil multifilmi tegemine. 

Tahvelarvutitega äpi "I Motion" abil multifilmi tegemine.

Näpuvärviga sipelgat värvimas.

Näpuvärviga sipelgat värvimas.

On see alles suur sipelgas! Ja kõik kehaosad on olemas: pea, rindmik, tagakeha, 6 jalga, tundlad, suised, silmad!

Täpikeste rühma animatsioonid "Putukad" ja "Liblikas"

Täpikeste rühma lastel valmisid animatsioonid,millest esimene jutustab liblika arengust ning teine putukate toimetamistest kevadel.

Täpikesed Melliste järvest putukaid otsimas

Seda, et putukad elavad maismaal, teavad kõik lapsed. Aga, kas mõni putukas on kohanenud ka eluks vees, uurisime ühel kaunil sügispäeval Melliste järve ääres.
Uurimistöös oli meil abiks Piret Valge Keskkonnaametist, kes oli endaga kaasa võtnud palju vahendeid, millega vee-elukaid püüda, tõsta ja uurida.
Kuigi ilm oli sügisene ja veetemperatuur juba üsna jahe, püüdsime veest üllatavalt palju elusolendeid. Nende seas ka putukaid,keda me koos Piretiga pildimaterjali abil määrasime. Püüdsime kinni ujurid, nõelhargi,ühepäevikulise,puruvana ning lisaks neile veel lestalisi, kiili vastsed ja teod.
Et vee-elustikku põnevam jälgida oleks,siis võtsime lastaeda hiljem kaasa järve vett, taimi, kive ning putukaid, keda me järvest kinni püüdsime ning panime need akvaariumisse, kus oli põnev nende tegutsemist jälgida.